Meriforell on sama liik nagu jõeforell — Salmo trutta. Erinevus on elustiilis: meriforell rändab merre, kasvab seal suuremaks ja tuleb kudemiseks tagasi jõkke. See rändamine teeb temast nii põneva ja hinnalise kala.
Sünd jões
Kõik algab väikesest jõest või ojast. Sügisel kaevab emakala kruusasesse põhja pesa ja koeb sinna marja. Talv möödub marjal kivide vahel, kevadel kooruvad maimud.
Noored kalad elavad jões tavaliselt ühe kuni mitu aastat. Selleks on vaja puhast, hapnikurikast vett ja kruusast põhja. Seetõttu on iga puhas oja meriforelli jaoks oluline.
Smoltumine — ettevalmistus mereks
Ühel kevadel muutub noor kala hõbedasemaks ja valmistub soolasemaks veeks. Seda nimetatakse smoltumiseks. Siis laskub ta jõest merre.
Elu meres
Meres kasvab meriforell kiiresti. Ta toitub kirpvähkidest, krevettidest, ussidest ja väikestest kaladest. Paljud kalad hoiavad rannikule üsna lähedale ja toituvad just seal, kus meie neid kahlates püüame.
Suurus varieerub. Eesti rannikult püütakse aeg-ajalt ka väga suuri kalu.
Tagasi koju
Kudemisküpsed kalad leiavad tee tagasi oma sünnijõkke. Sügisel liiguvad nad jõesuudmetesse ja üles jõkke. Pärast kudemist laskuvad paljud kalad tagasi merre — kõhnade ja väsinutena. Neid nimetatakse laskujateks. Osad kalad jätavad kudeaasta ka vahele.
Mida see kalamehele tähendab
- Sügisesed keelualad ja -ajad jõesuudmete lähedal on olemas selleks, et kudemas olevad kalad jõuaksid oma tööd teha. Austa neid.
- Laskujad kevadel on kõhnad ja vajavad taastumist — lase need tagasi.
- Alammõõt annab noorele kalale võimaluse vähemalt korra kudeda.
- Puhtad jõed on meriforelli tulevik. Iga jõe ja oja korrastamine aitab meid kõiki.
Mida rohkem kala elu tunned, seda paremini oskad teda leida — ja hoida. Kui tahad sellest rannikul edasi rääkida, tule giidipäevale.
