Meriforelli püütakse sageli kahlates — põlvini, reieni, vahel vööni vees. See on mõnus ja annab ligipääsu kohtadele, kuhu kaldalt ei ulatu. Kuid külm vesi, libedad kivid ja ootamatud sügavused nõuavad lugupidamist.
Kahlamispüksid ja saapad
- Hingavad kahlamispüksid on mugavamad kui kummist — eriti kui kõnnid päeva jooksul kilomeetreid.
- Saapad, mille tald haakub kividega. Libedatel adrustel kividel on see vahe kukkumise ja mittekukkumise vahel.
- Vöö kahlamispükste ümber on kohustuslik. Kui kukud, takistab see vee kiiret tungimist püksi ja ei tekita õhupatja, mis võib takistada püsti saamist.
Riietus kihtidena
Isegi suvel on vesi jahe ja tuul rannikul vilu. Pane kihtidena: soe aluskiht, fliis ja tuult pidav jope. Talvel lisa kindad, müts ja varuks kuivad sokid autosse.
Kuidas kahlata
- Liigu aeglaselt. Kombi jalaga enne ja fikseeri see, enne kui raskuse üle kannad.
- Seisa küljega laine poole, mitte rinnaga.
- Ära mine sügavamale, kui vaja. Kuni puusadeni on täiesti piisav. Kala on tihti lähemal, kui arvad.
- Jälgi tagasiteed — tõusev tuul ja laine võivad muuta tagasitee raskemaks.
- Kasuta kahlamiskeppi, kui oled tasakaaluga mitte „sina“ peal ja põhi on ebaühtlane.
Ilm ja otsused
Ohtliku tuule, äikese või väga kõrge lainega jäetakse püük ära. See ei ole argus, see on tarkus. Merel on alati järgmine päev.
Mida veel kaasa võtta
- telefon veekindlas kotis;
- väike esmaabikomplekt;
- termos sooja joogiga;
- polariseerivad päikeseprillid — kaitsevad silmi ja aitavad näha põhja ning kala;
- pealamp, kui jääd hämarikuni.
Kalda ja looduse eest hoolitsemine
Eestimaa looduse ilu on võrratu, seda tasub hoida. Võta prügi kaasa, ära sõida autoga rannale, kus see on keelatud, ja austa maaomanikke ning linde.
Giidipäeval räägime ohutusest alati enne vette minekut ja valime rannad vastavalt ilmale. Vaata giidipäeva infot.
